Maa- ja ookeanitemperatuuride tõus, metsik veetsükkel, liustiku taandumine Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas

Atlandi ookeani vastas{0}}rannikul tõuseb meretase mõnes troopilises Atlandi ookeani ja Kariibi mere piirkonnas kiiremini kui ülemaailmne keskmine. WMO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna kliimaseisundi andmetel 2025. aastal suurendavad ookeanide jätkuv hapestumine ja soojenemine ohtu mere ökosüsteemidele ja kalandusele.

"Kliima muutumise märgid on Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas eksimatult nähtavad, alates liustike kiirenevast kadumisest ja meretaseme tõusust kuni kiiresti intensiivistuvate troopiliste tsüklonite, äärmuslike kuumuste, üleujutuste ja põudadeni," ütles WMO{0}}peasekretär Celeste Saulo.

"See aruanne näitab, et kuigi riskid kasvavad, kasvab ka meie võime ette näha ja tegutseda, et päästa elusid ja kaitsta elatist," ütles ta.

Selle näiteks oli orkaan Melissa oktoobris 2025 -, esimene registreeritud 5. kategooria orkaan, mis Jamaical maale jõudis. See põhjustas 45 surmajuhtumit ja majanduskahju ligikaudu 8,8 miljardit USA dollarit ehk enam kui 41% SKTst. Kuigi Melissal polnud ajaloolist pretsedenti, kasutasid Jamaica ametivõimud kvaliteetset-riskimudelit, et teavitada finantsmeetmetest ja katastroofideks valmisolekust, mis piiras inimohvrite arvu ja aitas saarel toime tulla.

Teine suur oht on äärmuslik kuumus, mis suurendab rahvatervise koormust. 2025. aastal mõjutasid korduvad ja intensiivsed kuumalained, mille temperatuur ületas tunduvalt üle 40 kraadi -, suurt osa Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Seetõttu on tungiv vajadus lisada kliimateave tervise planeerimisse ja hädaolukordadeks valmisolekusse ning integreerida meteoroloogilised varajased hoiatused rahvatervise vallandajatega.

Paljud riigid ei avalda regulaarselt{0}}spetsiifilisi kuumasuremuse andmeid. Hinnanguliselt juhtus aastas ligikaudu 13 000 kuumusega seotud-surmajuhtu (17 riigi keskmine periood aastatel 2012–2021). See viitab kuumusega seotud suremuse olulisele alahinnamisele ja aruande kohaselt on vaja paremat aruandlust.

Samuti uuritakse, kuidas põllumajandus{0}}toidusüsteemid puutuvad kokku äärmuslike ilmastiku- ja kliimašokkidega, millel on samaaegne mõju põllumajanduslikule tootmisele, maapiirkondade elatusvahenditele, toidule juurdepääsule ja turu toimimisele.

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna kliimaolukord tutvustati Brasiilias, Brasiilias, põllumajandus- ja loomakasvatusministeeriumi (MAPA) Olacyr de Moraes'i auditooriumis. See annab autoriteetset teavet peamiste kliimanäitajate, mõjude ja riskide ning peamiste piirkondlike äärmuslike sündmuste kohta, sealhulgas troopilised tsüklonid, kuumalained, tugevad vihmasajud ja põud ning külmalained.

"Need leiud on sügavalt murettekitavad. Kuid need näitavad ka, miks meie töö on oluline. Kliimateave ei seisne ainult andmetes, vaid inimestes," ütles Celeste Saulo.

"See puudutab kogukondade kaitsmist üleujutuste, põudade, orkaanide, kuumalainete ja muude ohtude eest. See puudutab põllumehi, kes planeerivad oma saaki, tervishoiuasutused valmistuvad kuumaga{1}}seotud riskideks ja rannikukogukonnad kavandavad mere tõusu," ütles ta.

"2025. aasta Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna kliima ei ole ainult teaduslik väljaanne. See on üleskutse tegevusele. See kutsub meid üles tugevdama vaatlusi, investeerima teenustesse, kõrvaldama varajase hoiatamise lüngad ja tagama, et kliimateave jõuaks nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad," ütles Celeste Saulo.

Piirkondlikud maatemperatuuri trendid LAC 1901 - 2025

Temperatuurid

Aruandes hinnatud neljast 30-aastasest perioodist näitab periood 1991–2025 tugevaimat soojenemistrendi alates andmekogude algusest 1900. aastal: Lõuna-Ameerikas umbes 0,26 kraadi kümnendis ja Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas 0,25 kraadi kümnendis. Mehhikos oli kõige kiirem soojenemine, umbes 0,34 kraadi kümnendi kohta aastatel 1991–2025.

Aasta keskmine pinnatemperatuur oli 2025. aastal rekordiliselt soojemalt viiendal ja kaheksandal kohal.

Kogu piirkonnas oli rekordiline{0}}kuumus, sealhulgas 52,7 kraadi Mexicalis (Mehhiko) – uus riiklik rekord – ja mitu kuumalaineid üle 40–45 kraadi kogu Kesk-Ameerikas. Paljudes kohtades Lõuna-Ameerikas registreeriti ka temperatuur üle 40 kraadi, 44 kraadi Rio de Janeiros (Brasiilias) ja 44,8 kraadi Mariscal Estigarribias (Paraguay).

Sademed

Umbes viimase 50 aasta jooksul on sademed Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas muutunud äärmuslikumaks – kõikudes põua ja veeuputuse vahel ning koos pikemate kuivaperioodide ja intensiivsemate märja ilmingutega.

Tugevad vihmasajud on sagenenud Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika põhjaosas (näiteks Colombias, Venezuela Bolivari Vabariigis ja Amazonase äärealadel). Kagu-Lõuna-Ameerikas (Lõuna-Brasiilia, Uruguay ja Põhja-Argentiina) on samuti suurenenud iga-aastane sademete hulk ja sagedasemad üleujutused.

Kesk-Tšiili, Brasiilia kirdeosa ning mõned Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnad muutuvad kuivemaks. Amazonase piirkond on kirju pilt, kus on pikemad kuivad aastaajad, tugevamad märja{1}hooaja äärmused ning suurenenud põuasagedus Amazonase lõuna- ja idaosas.

2025. aastal põhjustasid äärmuslikud vihmasajud ja üleujutused suuri humanitaarmõjusid, sealhulgas rohkem kui 110 000 inimest Peruus ja Ecuadoris (märtsi üleujutused), 83 surma Mehhikos (oktoobri üleujutused) ning ulatuslikke maalihkeid ja infrastruktuurikahjustusi.

2025. aasta juuni oli Mehhikos kõigi aegade vihmaseim kuu. Sellele vaatamata valitses Mehhiko põhja- ja keskosa põud, mis kattis haripunktis kuni 85% riigist ning põhjustas põllukultuuride ja veehoidlate jaoks veekriisi. Kariibi mere piirkonnas valitses tõsine veepuudus ja Lõuna-Ameerika lõunaosas oli sademete puudujääk üle 40%, mis aitas kaasa põllumajanduskaotustele ja metsatulekahjude ohule.

Liustiku taganemine

Andide liustikud moodustavad ligikaudu 90 miljoni inimese jaoks kriitilise veetorni, mis varustavad magevett kodutarbimiseks, hüdroelektrijaamadeks, põllumajanduseks ja tööstuseks.

Hiljutised ülemaailmsed liustike massibilansi andmestikud näitavad kiirenevaid kadusid Lõuna-Andide kõrgel{0}}mägedel, aga ka troopilistes liustikes madalatel-laiuskraadidel nagu Colombia ja Ecuador.

Kiirenev jääkadu, suurenev veenõudlus ja piiratud kohanemisvõime – eriti Andide maakogukondades – muudab Andide veetorni tuleviku üheks pakilisemaks veejulgeoleku väljakutseks Ladina-Ameerikas.

Liustiku massibilanss 2022–2025 / Colombia, Ecuadori, Tšiili ja Argentina jälgitavate liustike vaatlused

Ookean

Ladina-Ameerika moodustab 8,8% maailma rannajoonest. Ookean neelab inimtegevusest tulenevat liigset soojust ja süsinikdioksiidi. Sellest tulenev ookeanide hapestumine ja soojenemine koos hapnikuvaegusega mõjutavad mere ökosüsteeme ja korallriffe, kahjustades kalandust ja kohalikku majandust.

Aastal 2025 jätkas ookeanide pinna pH langust (hapestumist), jõudes rekordiliselt madalale tasemele piirkonnaga külgnevates Atlandi ja Vaikse ookeani suurtes osades.

Mehhiko lahes ja Kariibi meres ning Tšiiliga külgneval ookeanialal tekkisid äärmuslikud merekuumalained.

Atlandi ookeani{0}}äärsetel rannikualadel ületab meretaseme tõusutempo maailma keskmist troopilise Atlandi ookeani ja Kariibi mere osades.