Euroopa kliimaolukord 2025: rekordilised kuumalained Vahemerest Arktikasse, samal ajal kui liustikud kahanevad ja lumikate väheneb

Kiire soojenemine Euroopas vähendab lume- ja jääkatet, samas kui ohtlikult kõrge õhutemperatuur, põud, kuumalained ja ookeanide rekordtemperatuurid mõjutavad piirkondi Arktikast Vahemereni. Euroopa ja paljud teised maakera piirkonnad on avatud üha suurenevatele mõjudele – alates rekordilistest kuumalainetest maal ja merel kuni laastavate metsatulekahjudeni ja jätkuva bioloogilise mitmekesisuse vähenemiseni –, millel on tagajärjed kogu Euroopa ühiskondadele ja ökosüsteemidele.

Tulemused avaldati täna Euroopa kliimakeskuse (ESOTC) 2025. aasta aruande raames, mille koostas Euroopa Keskus.Keskmise vahemiku-ilmaprognoosid(ECMWF), mis rakendab Copernicuse kliimamuutuste teenust, ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO). Raport koondab umbes 100 teadusliku kaastöölise tööd ja annab põhjaliku ülevaate maailma kõige kiiremini soojeneva kontinendi kliimanäitajate peamistest muutustest, sealhulgas külmast keskkonnast, mere ökosüsteemidest, jõgedest ja järvedest, metsatulekahjude ohust jpm. Saadaval on lai valik graafikat ja visuaale, mis tõstavad esile andmete peamised leiud.

(Vasakul) Kumulatiivne liustiku massimuutus (Gt) Euroopa liustike piirkondades aastatel 1976–2025. Gt=gigatonni=1 miljardit tonni. Andmed: WGMS. Krediit: WGMS/C3S/ECMWF. (Paremal) Gröönimaa jääkihi jäävoolu kiirus 2025. hüdroloogilisel aastal. Andmed: IMBIE, ENVEO.

ENVEO/C3S/ECMWF

Teatage peamistest leidudest

2025. aastal oli 2025. aastal vähemalt 95% Euroopast kõrgem-aastane temperatuur.

Rekordiline kolme-nädalane kuumalaine mõjutas Sub-Arktilist Fennoskandiat, mille temperatuur polaarjoone lähedal ja selle sees ületas 30 kraadi.

Kõigi Euroopa piirkondade liustike netomass vähenes, Island registreeris oma rekordiliselt suuruselt teise{0}}liustiku kadu; lumikate oli 31% alla keskmise; Gröönimaa jääkilp kaotas 139 gigatonni (139 miljardit tonni) jääd.

Euroopa piirkonna aastane merepinna temperatuur oli rekordiliselt kõrgeim ja 86% piirkonnast esines vähemalt "tugevaid" mere kuumalaineid.

Metsatulekahjud põlesid umbes 1 034 550 hektaril, mis on seni suurim ala.

Jõgede vooluhulk oli Euroopas 11 kuud aastas keskmisest madalam, 70% jõgedest jäi alla-keskmise aasta vooluhulka.

Tormid ja üleujutused mõjutasid tuhandeid inimesi kogu Euroopas, kuigi äärmuslikud vihmasajud ja üleujutused olid vähem levinud kui viimastel aastatel.

Taastuvad energiaallikad varustasid 2025. aastal peaaegu poole (46,4%) Euroopa elektrienergiast ning päikeseenergia osakaal saavutas uue rekordi 12,5%.

Bioloogiline mitmekesisus on jätkusuutliku tuleviku jaoks ülioluline, kuid kliimamuutused on selle halvenemise peamine põhjus. Kliimamuutus ja bioloogiline mitmekesisus on Euroopa poliitikas ja raamistikes tugevalt seotud.

(Vasakul) Maapinna aastase temperatuuri anomaaliad ja äärmused 2025. aastal. Äärmuslikud kategooriad (kõige lahedam ja soojem) põhinevad 1979.–2025. aasta edetabelitel. Teised kategooriad kirjeldavad, kuidas temperatuure võrreldakse nende jaotumisega võrdlusperioodil 1991–2020. „Keskmisest palju jahedam/soojem” – jahedam/soojem kui 90% temperatuuridest; „keskmisest jahedam/soojem” – üle 66% temperatuuridest; 'keskmise lähedal' – keskel 33%. (Paremal) Maakera keskmise temperatuuri anomaaliate visuaalne esitus iga kontinendi kohta IPCC piirkondade ja Arktika põhjal. Viimase kolmekümne aasta (1996–2025) lineaarsed trendid on näidatud maakera, Euroopa ja Arktika jaoks. Andmed: ERA5.

C3S/ECMWF

Florian Pappenberger, -Euroopa keskmiste{1}}ilmaennustuste keskuse peadirektor, ütles: "Euroopa on kõige kiiremini{0}}soojenev kontinent ja selle mõjud on juba tõsised. Peaaegu kogu piirkonnas on olnud üle-aastased keskmised temperatuurid. 2025. aastal registreerisid subarktilised Norra, Rootsi ja Soome oma rekordiliselt halvima kuumalaine – 21 päeva järjest ja temperatuur ületas 30 kraadise kaareringi20 aruandes. teadmisi, mis toetavad poliitilisi otsuseid ja aitavad üldsusel paremini mõista muutuvat kliimat, milles me elame.

Celeste Saulo,{0}}Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni peasekretär, ütles: "WMO kliimaseisund on paljastanud meie planeedi energia tasakaalustamatuse ning WMO ja ECMWF-i ühiselt koostatud Euroopa kliimaseisund peegeldab mõju Euroopale. Meie ühised jõupingutused ESOTC koostamiseks peegeldavad seda, kuidas kliimamuutused mõjutavad bioloogilist mitmekesisust ning Euroopa poliitikakujundajate julgeid algatusi selle kaitsmiseks ja taastamiseks."

Kiired muutused mõjutavad Euroopa külmemaid piirkondi

Aruanne näitab kiire soojenemise jätkuvat suundumust Euroopa kõige külmemates piirkondades, sealhulgas Arktikas ja Alpides, kus lumi ja jää mängivad kliimamuutuste aeglustamisel otsustavat rolli, peegeldades päikesevalgust tagasi kosmosesse (albeedoefekt).

Vähemalt 95% Euroopast oli 2025. aastal-keskmisest kõrgem aastane temperatuur, samas kui Euroopa ala, kus on külmakraadidega talvepäevad, väheneb. Sub-Arktika Fennoskandias oli juulis registreeritud pikim kuumalaine, mis kestis kolm nädalat. Sel perioodil ulatus polaarjoone lähedal ja sees temperatuur 30 kraadini ja ületas selle, saavutades haripunkti 34,9 kraadi Frostas, Norras. Samal ajal oli Euroopas tervikuna rekordiliselt vähe külmastressipäevi – 90% kontinendist koges keskmisest vähem päevi, kus oli vähemalt „tugev” külmastress. Miinimumtemperatuurid püsisid suurema osa aastast üle keskmise.

Euroopa piirkond, kus oli 2025. aastal (tumesinine) vähemalt 14 järjestikust (vasakul) külmapäeva ja (paremal) jääpäeva, võrreldes aastate 1991–2020 keskmise (kesksinine) ja 1961–1990 keskmisega (helesinine). Pakasepäevaks loetakse päeva, mille miinimumtemperatuur on 0 kraadi või madalam ning jääpäevaks loetakse päeva, mil maksimumtemperatuur püsib 0 kraadi juures või madalam. Andmed: E{10}}OBS.

KNMI/C3S/ECMWF

Üle-keskmisest temperatuurist ja alla-keskmisest sademete hulga põhjustasid olulise lume- ja jääkatte kadu. 2025. aasta märtsis oli lumega kaetud ala Euroopas ligikaudu 1,32 miljonit ruutkilomeetrit (31%) alla keskmise – see on samaväärne Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Šveitsi ja Austria pindalaga. See oli kolmas madalaim lumesadu alates rekordite algusest 1983. aastal. Liustikud kogesid ka netomassi kadu, Island registreeris oma rekordiliselt suuruselt teise{9}}liustiku massikadu. Lisaks kaotas Gröönimaa jääkilp 139 gigatonni (139 miljardit tonni) jääd, mis on ligikaudu 1,5 korda rohkem kui kõigis Euroopa Alpide liustikes. See jääkadu aitab kaasa ülemaailmse meretaseme tõusule, kusjuures iga sentimeetri tõus põhjustab rannikualade üleujutusi veel 6 miljonit inimest.

Samantha Burgess, ECMWF-i kliimavaldkonna strateegiline juht, ütles: "ESOTC 2025 maalib karmi pildi: kliimamuutuste tempo nõuab kiireloomulisemaid meetmeid. Tõusvate temperatuuride, laialt levinud metsatulekahjude ja põua tõttu on tõendid ühemõttelised; kliimamuutus ei ole tulevikuoht, see on meie praegune reaalsus. Seistes silmitsi mõjuga bioloogilise mitmekesisuse kadumisele, peame tagama, et kohanemisaeg, energia ja kohanemiskiirus toimuks sama kiiresti teadus toetab jätkuvalt meie poliitikat ja otsuseid."

Rekordiline meresoojus ja ookeanide soojenemine

Ülemaailmne ookean on neelanud umbes 90% inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste{1}} põhjustatud liigsest soojusest. 2025. aastal saavutas Euroopa ookeanipiirkonnas rekordiliselt kõrgeima aastase merepinna temperatuuri, mis tähistab neljandat järjestikust rekordsoojuse aastat. See pikaajaline-suundumus mõjutab negatiivselt bioloogilist mitmekesisust, liike ja elupaiku. Mere kuumalained võivad langeda kokku ka kuumalainetega maismaal – aidates kaasa äärmuslikumale temperatuurile ja niiskusele, sealhulgas üleöö, mis võib aeglustada inimeste taastumist kuumastressist ja häirida und.

Mere kuumalained olid 2025. aastal laialt levinud, mõjutades 86% Euroopa ookeanipiirkonnast. Need olid ka intensiivsemad, 36% piirkonnast koges "raskeid" või "ekstreemseid" tingimusi – see on suurim osakaal registreeritud.

(Vasakul) Protsent WMO RA VI (Euroopa) ookeanipiirkonna pindalast, kus aastatel 1982–2025 kogevad igal aastal merelised kuumalained, näidatud nelja intensiivsuse kategooria jaoks: "mõõdukas" (kollane), "tugev" (heleoranž), "raske" (tumeoranž) (pruun). Iga aasta protsent põhineb piirkonna igas kohas saavutatud kõrgeimal intensiivsusel. (Paremal) Kaart, millel on 2025. aastal igas kohas kogetud kõrgeim mere kuumalainete kategooria. Mere kuumalained on määratletud võrdlusperioodi 1991–2020 alusel. Andmed: C3S Global Sea and Sea Ice Surface Temperature v1.0.

DMI/C3S/ECMWF

Kogu Vahemeres on viimase kolme aasta jooksul olnud vähemalt üks päev "tugevate" mereliste kuumalainete tingimustes ning 2025. aastal oli merepinna aastane keskmine temperatuur kõrgeim temperatuur, mis eales täheldatud. "Rasked" mere kuumalained esinesid ka Norra merel – mis hõlmab Põhja-Euroopat ja Arktikat –, mis langes kokku rekordilise kuumalainega su-Arktilises Fennoskandias ja tõi esile ookeanide soojenemise geograafilise leviku üle Euroopa.

Mauro Facchini, Euroopa Komisjoni Copernicuse üksuse juht, ütles: "2025. aasta Euroopa kliimaseisundi aruanne näitab veel kord meie ühiste jõupingutuste väärtust maailmatasemel -Euroopa tasemel Maa seiresüsteemi loomisel. Meie Maa süsteemi-täistasemel ja usaldusväärsete andmete säilitamine on meie kiiresti muutuvas kliimas teadlike poliitiliste otsuste tegemiseks ülioluline. keskkond, toidusüsteemid, ohutus ja majandus."

Kliimatingimused avaldavad survet Euroopa veele¨

Kogu Euroopas oli umbes 70% jõgedest alla keskmise vooluhulk, samas kui see oli üks kolmest kõige kuivemast aastast mulla niiskuse poolest alates 1992. aastast. Mais mõjutas põud umbes poolt Euroopast (53%). Need mustrid peegeldavad mitmete tegurite kombinatsiooni, sealhulgas atmosfääri tsirkulatsiooni ja sademete varieeruvust ning pikemaajalisi{5}}kliima trende.

Dušan Chrenek, kliimamuutuste peadirektoraadi digitaalse rohelise ülemineku peanõunik, ütles: "Kliimamuutuse signaal on kogu Euroopas ühemõtteline ja aruanne Euroopa kliimaseisundist 2025 tuletab meelde, et peame säilitama ja kiirendama nii kohanemis- kui ka leevendamisalaseid jõupingutusi. See väljaanne annab veenvaid tõendeid kliimamuutuste sügavate mõjude kohta äärmuslike ilmastikunähtuste intensiivsusele, Maa bioloogilisele mitmekesisusele ja majandusele, tugevdades samal ajal Euroopa strateegilisi võimalusi ja võimalusi. tipptehnoloogiate kasutuselevõtt.

Temperatuuri tõus ja metsatulekahjude intensiivistamine

2025. aastal olid kõikjal Euroopas laialt levinud soojad ilmad – üle-keskmise temperatuuri registreeriti vähemalt 95% kontinendi pindalast. Kuumalained mõjutasid juulis suurt osa Euroopast, Vahemerest Arktikani, sealhulgas Euroopa rekordiliselt teine ​​kuumalaine ja su{4}}Arktilise Fennoskandia pikim ja rängeim kuumalaine. Suures osas Euroopast esines ka keskmisest rohkem päevi vähemalt tugeva kuumastressiga, Lõuna- ja Ida-Hispaanias registreeriti keskmisest kuni 50 päeva rohkem, kui temperatuur oli üle 32 °C.

Kuumalained Sub{0}}Arktika Fennoskandias alates 1950. aastast. Ringi suurus on võrdeline vastava sündmuse mõjutatud alaga. 10 kõige tugevamat kuumalainet on tähistatud tumedamate värvidega ja hall tähistab neid, mille raskusaste on alla 10. Sub-Arktika Fennoskandia on siin määratletud Mandri-Norra, Rootsi ja Soomena, mis asub põhja pool 60 kraadi N (60 kraadi –72 kraadi N, 4 kraadi –32 kraadi E). Raskusaste põhineb võrdlusperioodi 1961–1990 keskmise temperatuuri kõrvalekalde, kestuse ja mõjutatud piirkonna kombinatsioonil. Andmed: E-OBS, SYNOP.

DWD/C3S/ECMWF

Kuumad ja kuivad tingimused aitasid kaasa rekordilisele metsatulekahjude tekkele kogu Euroopas. Kokku põles kogu Euroopas rekordiline pindala, umbes 1 034 000 hektarit, mis on suurem kui Küprosel, ning metsatulekahjude heitkogused saavutasid rekordilise taseme. Eriti rängalt mõjutas see Hispaaniat, kes andis umbes poole heitkogustest. Lisaks Hispaaniale registreerisid suurimad metsatulekahjude heitkogused Küprosel, Ühendkuningriigis, Hollandis ja Saksamaal. Metsatulekahjud ohustavad oluliselt ka bioloogilist mitmekesisust ja turbaalade metsatulekahjud võivad vabastada suuri süsinikuvarusid, võimendades veelgi kliimamuutusi. Euroopa Komisjon on määranud kasvava metsatulekahjude ohu peamiseks prioriteediks, kuna valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuenda hindamisaruande prognoosid näitavad, et metsatulekahjude oht suureneb tõenäoliselt kõigis Euroopa piirkondades.

Kliimamõjud mõjutavad üha enam bioloogilist mitmekesisust

Arvukad 2025. aasta äärmuslikud sündmused – sealhulgas põud, metsatulekahjud ning maismaa ja mere kuumalained – mõjutasid mere- ja maismaaökosüsteemide bioloogilist mitmekesisust. Lisaks on loodus suurenenud stressi all elupaikade kahanemise ja nihkumise, soojematest temperatuuridest tingitud hooajaliste mustrite häirete ja sademete muutumise tõttu. Aruandes tuuakse välja konkreetsed näited kliimamuutuste mõjust tundlikele ökosüsteemidele, nagu mere kuumalainete mõju Vahemere mererohuniitudele ja turbaalade metsatulekahjud. Euroopa keskkonnajuhtimine on üha enam tunnistanud tihedaid seoseid kliima ja bioloogilise mitmekesisuse vahel ning kooskõlastatud loodus--kliima-lähenemist, mille eesmärk on tugevdada ökosüsteemi vastupanuvõimet.

Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse seada õiguslikult siduvad eesmärgid ökosüsteemide ulatuslikuks taastamiseks, sealhulgas 2030. aastaks vähemalt 20% maismaa- ja merealadest ning 2050. aastaks kõik seda vajavad ökosüsteemid. Seda tööd toetavad ka Euroopa roheline kokkulepe ja ELi kliimaseadus, mis hõlmavad bioloogilise mitmekesisuse kaitset laiematesse kliimastrateegiatesse. Lisaks tunnustatakse looduspõhiseid-lahendusi, nagu mererohuniitude taastamine, nende rolli eest bioloogilise mitmekesisuse toetamisel, süsiniku säilitamisel ja rannikualade vastupanuvõime tugevdamisel. Kuigi need sammud kujutavad endast olulist tegevust, peavad Euroopa edusammud kiirenema, et teha looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks rohkem ja paremini.